uugu ja ta sõber mistanimioligilahetüüp mängisid meile giide. mulle tundub, et kohalikud on selle linna ilu vastu natuke immuunsed, nad ei märka seda iga päev. kuidas nad saaksidki? samas armastavad nad oma kodukohta jäägitult, see armastus on mõõtmatult suurem ja läheb fassaadist palju sügavamale. kohalik folkmuusika fado on igatsusest ja armuvalust nõretav ood sellele linnale.
tüübi nimi oli hendrik, uurisin järgi. tähtis. nimed on tähtsad ja neid on siin nii palju.
No comments:
Post a Comment