reedel on mu pool näitus umbes 15 inimesega, kellest kolm on mina siki ja barbara ja ülejäänud mingid fäänsid portugali kunstnikud. mu korterinaaber Filipe pani sujuvalt plakatile kirja, et me oleme koos kuraatorid. asja nipp on mitte midagi kureerida, vaid nautida seda segast selgust, mis kokkuvoolanud kunstnikest, teostest ja publikust meie elutuppa ja ateljeedesse moodustub. poolatüdruk barbara lubas kooki ka pakkuda. väike värin on sees. täna taevasse vaadates tundus, et tänahomme on täiskuu. auu.
sess on täies hoos, kuigi, nagu ma ükspäev mokaotsast mainisin, on sess olnud täies hoos juba oktoobri keskelt peale. õnneks hakkab enamus asju valmis saama, kõik fotoprojektid on kaustadesse maetud, siia-sinna tuleb veel selgitavaid diipe tekste kirjutada. koomiksiraamat on valmis, selle ma uploadin kunagi, kui ma igavusse suren. eile oli esimene hindamine. õps ütles "nice, nice.." nagu neil kombeks ja väänas mulle klassi ainkese A. ma täpselt ei saanud aru, miks. ju siis meeldis. tglt ma põhjendasin täiega korralikult ära ka.
praegu sussitame animeerida. õnneks on nii, et mida rohkem mul teha on, seda rohkem ma jõuan:)
kell tiksub hirmuäratava kiirusega ja päevad lendavad mööda nagu fastforwardis. sõidan neljandal koju. ise ka ei usu,et piletid ostetud ja puha. palju asju on välja mõeldud, läbi mõeldud ja üle mõeldud siin portugalis. olen rahul. olen õnnelik. hakkan igatsema. praegu on juba selline tunne, et ma pole ei siin ega seal, vaid ripun kuskil reisilimbos. isegi mu unenäod on tagasi tulnud.
mu peas on mingi suuremat sorti muutus toimunud, mu minaise on keerdunud ümber mu enda. ilmselt saan sellest nihkest aru alles siis, kui eestis sellest praegusest metareaalsusest naasen. aga midagi on väga teistmoodi.
ühesõnaga kõik on hästi- varsti näeme! woof woof
No comments:
Post a Comment