käisin MAAL

kui ma ütlen, kui KÜLM võib siin Islandil olla augustis, siis te küll ei usu. väljamaalastele kohaselt käivad islandlased ringi kohatult õhukeste riietega, villaste kampsunite hõlmad hooletult lahti ja patsipaelad jäises suvetuulekeses lehvimas. see-eest kasvavad mäenõlvadel haldjamustikad ja udud uluvad üle laavaväljade. islandi hobustel on inimestest täiesti suva - tunnistan, olen natuke solvunud, et nad muga rääkima ei tulnud. on täiesti võimalik, et jalutuskäigul mäele hakkab sind jälitama väike kuri pilv, mis sajab ainult selleks, et sina märjaks saaksid. üldiselt on aga ka pilvedel, nagu hobustelgi, inimestest suva ja nad sajavad täpselt sinna, kuhu ise tahavad - hüperaktiivsusest tulenevalt ühes kohas mitte kauem kui kümme minutit.
oli ilus reis, aitähhh

mõttelinnud

MA TEAN KÜLL et ma pidin enda arvates blogima hästi palju, aga ma lihtsalt ei jaksa, sest see on õudne, kui palju asju siin kogu aeg juhtub! õhtuti vajun nõrkenult asemele ja magan nagu nott. kompenseerimaks piltide puudust on siin üks pilt minu suure südamega sugulasest Lemmest ja tema mõttelindudest :)

Reykjavik - nummiüledoos

see on õudne, kui palju asju siin linnas ühe päeva sisse mahtuda võib. õudne, ma ütlen. mul pole õrna aimugi, kui kaua ma siin juba olnud olen! ja nii palju on juhtunud! ja kõik on kogu aeg nii NUNNU!

 vaade kohtlaselt suure kiriku otsast mäetipust

 eile paistis PÄIKE ja täna paistab ka, täiesti uskumatu

 islandlased võtavad oma aknalauakolakompositsioone umbes sama tõsiselt, kui tartlased. võimalik, et veel tõsisemalt. :D
samuti võtavad asja tõsiselt kassid, keda on umbes kuus korda nii palju, kui karlovas, ning lapsed, kes kasvavad siin üles suhteliselt metsikult. 

 sellel rõdul tahaks kohvitada

 tänaseks on mul artist blind date tsikiga, kes seal tellingute otsas kõrgustes elu eest maalib. sellest järgmises saates:D järgmises saates, mulle tundub, räägitakse ka tänavakunstist, sest olen sattunud linna, mis on täielikus tänavakunstipöörises, ning keeb päris huvitaval kombel kõiksugu debattidest. NII PÕNEV

ja siin on veel niisama nummisid pilte

ja varsti peaks see fotopraks ka pihta hakkama. mul on nii palju asju, mida oodata, et mine või hulluuuuks :)

LGBT pride Reykjavikis

Jon gnarr avas paraadi

 väga ilus crossdress

 taevast sadas glitterit ja rahvas oli sillas

rõõm ja vikerkaared

esimesed päevad islandil

niisiis, olen nüüd siin kaunil saarel ja mu teine hommik on koitnud. vabandus minu siinolemiseks on see, et ma teen siin oma erialase praktika ära, mis koosneb ühe moefotograafi assisteerimisest. tema on aga veel kuskil reisil, nii et veits on mul aega ringi tuuseldada ja end Islandile tutvustada. jään siia kaheks nädalaks.

pere andis mulle kolm nõuannet: ära vulkaani kuku, pildista mägesid ja saa haldjatega tuttavaks. kusjuures, kaks punkti on selle põgusa siinviibitud aja jooksul juba täide saanud, nimelt on allpool teatud fotomaterjal ühest teatud mäest. haldjatega on nii, et ööbin oma sugulase Lemme juures ja tema kodus elavad haldjad.

aeg-ajalt koputab keegi salapäraselt uksele! selline armas majake on, suure aia ja soojade tubadega. keldris pidi elama mingi eriline olend, keda kutsutakse salamisi Keldrielanikuks (tal on vängem nimi ka, olenevalt olukorrast) ja kes aeg-ajalt laseb tümmi ja tassib omale tahaõue veidrat kola, aga ta pole vist haldjas, vaid lihtsalt üks poissmees :D

esimese asjana saabumisjärgsel hommikul ronisin muidugi kõige lähema mäe otsa. selle mäe nimi on Esja ja sellel päeval oli ta üleni pilve sees. mis tähendab seda, et mina ronisin ka pilve sisse, esimest korda elus. seal oli külmem ja keegi kogu aeg nügis, s.t. tuul oli nii kõva, et oleks mind äärepealt ära puhunud. hallid udutordid lendasid üle raja ja teised matkalised, kes parajasti möödumas olid, nägid välja, nagu mäevaimud - tumedad varjud kividest sakilise mäe siluetil. ja vihma sadas. see oli imeline. ma päris tippu ei roninud, sest uimerdasin raja peal, tegin pilte, jõin kohisevast ojakesest vett ja ohverdasin mäele kaeraküpsiseid, ja siis seal pilve sees sain aru,et pean tunni ajaga all tagasi olema. islandi bussiliiiklusest on mul juba omad arusaamad, nii et ma ei tahtnud sellest maha jääda. tagasi linna jõudes olin superkülmunud, läbimärg, üüberväsinud ja väga rõõmus. olen päris kindlasti sattunud õigesse kohta :)

vaade mäele Reykjavikist

"iihhiihi ronisin mäe otsa" nägu

 see ebamäärane loik seal allpool on merelaht vaadelduna läbi pilve alumise osa. veel ülespoole ja mitte midagi polnud näha, maailm haihtus

vaade bussipeatusest :D

jee

täna lähen kogulinnapeole, mille nimi on reykjavik pride. kohalikud ütlesid mulle, et seal näeb vähemalt pooled reykjaviki elanikud korraga ära, kõik tulevad tänavatele, juubeldavad ja heiskavad vikerkaarevärvilised lipud. linn on täna absoluutselt fabulous.

kunagi blogin linnapilte ka, aga praegu olen loodusest täiesti vaimustunud :)

supermegauudis

tegelt on nii et ma lasin juba pool aastat tagasi portugalist jalga ja ei bloginud selle kohta midagi, sest ma ei suuda välja mõelda, kuidas kõike seda, mida ma seal teada sain, sõnadesse panna. eks suuremat osa ei saagi. õppisin nii palju enda ja maailma kohta. kõik, rohkem me portugalist ei räägi :D

niiiisiis

eksiilis blogist saab nüüd mu reisiblogi, kuhu ma upin kõik ägedamad reisipildid. praegu näiteks olen ISLANDIL ja varstikunagi panen igast pilte üles, aga täna olen megarampväsinud sest ronisin terve päeva kuskil uduse mäe otsas ringi :)

also, põhjus, miks ma ei blogi


täna ma olin üksi, koos, tallinnas, portos, tartus oma peas, mind värviti siniseks, ma hoidsin apelsini
nina peal, ma poseerisin hulludega, ma käisin teatris, mis oli koolis, ma käisin üle pooleteise kuu
eiffeli sillal, mis viis üle jõe, ma joonistasin hommikul koolis paljast meest, ma käisin kolm korda kunstitarvete poes, mul oli mask ees, ma olin täna modell ja fotograaf, ma õpetasin basiale välku, ma avasin felipega koos
esimese paki, kus oli esimene näitusele saabunud maal sees, ma magasin täna viis tundi, ma jõin täna
klaasi sangriat, ma istusin täna trepil, toolil, lamasin voodis. ma käisin duši all, ma nühkisin oma nahka punasest markerist puhtaks, ma sain  täna miljon musi nagu ikka kombeks, ma andsin täna miljon musi nagu iga päev ikka (kui musi andmata jääb, oioioi halb), ma saatsin milda
bussi peale sest ta sõidab täna koju leetu tagasi, ma käisin milda juures, ma tantsisin kreisitantsu, ma sain omale kampsuni, ma sain omale salli, mille karl tänavalt leidis ja mille ma üles korjasin - läksime veel tagasi. täna sadas vihma ja päike paistis. täna läks esimene ära. ma närvasin täna lendamise pärast ja ma naersin südamest. ma olin täna poolpaljas modell koos kaheksa teise inimesega, me vaatasime seina ja ma tõdesin valjult, kui kerge on kunstnikel inimestel riideid seljast saada. ma pildistasin sillal kukujuku helkut, töötlesin
selle pildi ära. ma kavatsen täna oma sinised juuksed puhtaks pesta ja teha veel ühe autoportree homseks. ma nägin tänaval oma tuttavat anarhistist klouni, kes mulle oma väsinud armsa naeratuse kinkis ja küsis et howdoyoudoo. ükskord ta tegi mulle õhupallist lille. ma raamisin oma pildi ära. ma ostsin kohvikust ananassikooki. ma käisin mäkis. ma pesin täna pesu ja ma
tegin täna oma toa korda. täna läks köögis järgmine laelamp läbi - juba kolmas siin majas. kui basia tuli,
ajasime me felipega talle udujuttu, et näitus tulebki pimedas. ta jäi meid uskuma, sest kui ta laelampi
tahtis käima lülitada, ei juhtunud midagi. ma sõin poola kommi - üks on veel alles. ma kleepisin paar
pilti seina. täna ma  kuulasin onu reemuse jutte. ühte juttu. seda, kus jäneseonu rebaseonu matustel käib.
homme on näitus.

siuh säuh kell on peaaegu kolm

jou

mu blogi on surnud ja ma olen sellest teadlik. aga kõik sõbrad ja sugulased kelle ainus lohutus ja allikas kinnitamaks, et ma ikka veel elus olen -see postitus on teile. viimasel ajal on nii palju teha olnud, et blogimine on muutunud kõige raskemaks asjaks - selles mõttes et - kui ma blogin, siis ma kõigepealt teen pildid raw formaadist jpg-deks, siis teen nad veel väiksemaks, et nad netis korralikult käituksid, siis hakkan neid blogerisse panema, ja siis pean veel midagi kirjutama ka. aint nobody got time for that!

reedel on mu pool näitus umbes 15 inimesega, kellest kolm on mina siki ja barbara ja ülejäänud mingid fäänsid portugali kunstnikud. mu korterinaaber Filipe pani sujuvalt plakatile kirja, et me oleme koos kuraatorid. asja nipp on mitte midagi kureerida, vaid nautida seda segast selgust, mis kokkuvoolanud kunstnikest, teostest ja publikust meie elutuppa ja ateljeedesse moodustub. poolatüdruk barbara lubas kooki ka pakkuda. väike värin on sees. täna taevasse vaadates tundus, et tänahomme on täiskuu. auu.

sess on täies hoos, kuigi, nagu ma ükspäev mokaotsast mainisin, on sess olnud täies hoos juba oktoobri keskelt peale. õnneks hakkab enamus asju valmis saama, kõik fotoprojektid on kaustadesse maetud, siia-sinna tuleb veel selgitavaid diipe tekste kirjutada. koomiksiraamat on valmis, selle ma uploadin kunagi, kui ma igavusse suren. eile oli esimene hindamine. õps ütles "nice, nice.." nagu neil kombeks ja väänas mulle klassi ainkese A. ma täpselt ei saanud aru, miks. ju siis meeldis. tglt ma põhjendasin täiega korralikult ära ka.
praegu sussitame animeerida. õnneks on nii, et mida rohkem mul teha on, seda rohkem ma jõuan:)

kell tiksub hirmuäratava kiirusega ja päevad lendavad mööda nagu fastforwardis. sõidan neljandal koju. ise ka ei usu,et piletid ostetud ja puha. palju asju on välja mõeldud, läbi mõeldud ja üle mõeldud siin portugalis. olen rahul. olen õnnelik. hakkan igatsema. praegu on juba selline tunne, et ma pole ei siin ega seal, vaid ripun kuskil reisilimbos. isegi mu unenäod on tagasi tulnud.
mu peas on mingi suuremat sorti muutus toimunud, mu minaise on keerdunud ümber mu enda. ilmselt saan sellest nihkest aru alles siis, kui eestis sellest praegusest metareaalsusest naasen. aga midagi on väga teistmoodi.

ühesõnaga kõik on hästi- varsti näeme! woof woof